Keeleteaduse alused I
Keeleteaduse alused
Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena
kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa.
Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või
murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita
emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed.
Keelte liigitus
· genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled,
mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse
kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel.
· areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna
piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale
arves...