Berlioz
klarnetil.
III Stseen väljadel: ühel õhtul looduses kuuleb kunstnik kahte karjast oma pille mängimas. Valitseb
harmooniline idüll, pastoraalsed meeleolud. Lootus ja igatsus hingerahu järele. Kõlavad "karjasepasunad ja -
viled" ehk orkestris inglissarv ja oboe kaugusest. Kunstnik mõtleb oma armastatu peale... Kahtlused: aga mis
siis, kui ta petab mind?! Üksindus, hirm, lootusetus. Kauguses kõlab äikesetorm 4 timpanil, mis on
häälestatud eri nootidel. Oboel, inglissarvel ja klarnetil on oluline roll meeleolu loomisel.
IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end
Suure koguse oopiumiga tappa, kuid kogus on liiga väike ning surma asemel vajub hoopis unne ja hakkab
nägemusi nägema. Ta näeb, et on oma armastatu mõrvanud ning karistuseks hukatakse ta avalikult
giljotiini teel (kunstnik näeb oma surma pealt!) Kontrast eelmisega näitab romantiku piinatud hinge.