Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontsert
Rannap lisas klaveril
improviseerides antud lugudele võimu. Oli väga huvitav kuulata ning samas ka pingsalt jälgida,
kuidas Rannap kontserdikülastajate silme all taas klaveril mõne hämmastava meloodia kuuldavale
tõi, sobitades selle ideaalselt keelpillikvarteti mängituga. Vahepeal jättis Rannap klahvid sinnapaika
ja mängis klaverit keeli sõrmitsedes. Vahelduseks oli põnev näha ja kuulda midagi uut.
Kontserdi lõpetasid kolm eesti rahvalaulu: „Kiigelaulud”, „Inglisjakk” ja „Sõida, sõida,
sõnnikõnõ”. Lood ei eristunud millegi uudsega, vaid sulandusid ülejäänud kontserdiga. Need lood
oleksid sobinud pigem kontserdi algusesse. Igatsesin lõpus kuulda lugu „Kolm allegooriat ajast ja
igavikust.”
Kokkuvõtteks võib öelda, et jäin kontserdiga väga rahule ning võimalusel külastaksin jälle Rein
Rannapi kontserdi.
annaabi.ee 
