Kärjeraami klassifikatsioon Referaat Olustvere 2010 Sisukord Kärjeraamid liigitatakse kolme rühma. 1 Kõrged raami kõrgus on laiusest suurem. Siia kuuluvad Levitski ja Ukraina lamavtarude raamid. 1 Madalad raami kõrgus on laiusest väiksem. Siia kuuluvad eesti taru, Dadant-Baltti ja Langstroth-Rootsi püsttarude raamid. 1 Ruudukujulised raami kõrgus on vordne laiusega. Niisugused raamid on kasutusel Inglisemaal, Saksamaal, Belgias jm. On olemas ka erikonstruktsiooni ja -otstarbega kärjeraamid. Hoffmani kärjeraam. Mesilasperede transportimisel raamide kõikumise ärahoidmiseks tehakse külgliistude ülaosad (1/3 ulatuses ) nii laiad (35...37 mm), et need puutuvad kokku kõrvalseisva raami külgliistuga. Külgliistude alumised osad on 25 mm laiad. Raamide tarust valjavõtmise kergendamiseks on iga külgliistu üks serv ( parempoolse liistu esiserv ) tehtud teravaks
Laskis ehitada kardinal ja minister Wosley 1514-1515. Kuningas Heny VIII omandis muutus see kuningate residentsik 18. sajandini. 17. lõpupoole rekonstrueeriti borokki vaimus. 2. Theobaldsi lossi aed Elisabethi stiiliperioodist 16 sajandi lõpust. Omanik lord Burleigh 3. Hatfield Hous lord Burleighi poja aed 17.sajandi algusest 4. Montacute lossi aed Somersetireis 17.saj algusest 17.sajandi alguse vaimutstuti prantsuse aiast,ja mitmet prantsuse arhitektid käisid inglisemaal ehitamas N: S. de Caus (elas 756-1626). Spetsialiseeruti veesüsteemide ehitusele,esimene auru jõul töötav purskkaev,mis tõstis vee kõrgele õhku 5. S. de Cause poeg Isaac de Caus kavandas 1615 Wiltshiresse kuulsamatest aedades "Hortus Pembrochianus". Saksa ja madalmaade renessansiaed Kirju arenguga ja väga ebaühtlane, katkendlik, teisalt aeglane ja juhuslik võrreldes itaalia ja prantsusmaaga. Teatud mõttes ühtegi ühtset saksa renessansaeda ei sündinud kunagi