Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"
nelisada miljonit lisakrooni aastas. Selle raha suudab riik leida ka hoides riigieelarvet kindlalt
tasakaalus. Kõik sõltub lõpuks ju valikutest. Kõrghariduse kättesaadavusel ja kvaliteedi tõusul on
selge seos ka majanduskasvu ning tööhõive suurenemisega. Seetõttu tuleb see kulutus ühiskonnale
mitmekordselt tagasi. Tasuta kõrghariduse korral peab lõppema tasuline õpe sel kujul, nagu ta
praegu ülikoolides toimub. Tasuline õpe võib säilida vaid inglisekeelsetel erialadel, kuhu ülikoolid
soovivad leida ka välistudengeid ja samuti avatud ülikoolis, mis on ju tegelikult mõeldud neile, kes
juba käivad tööl, ent tahaks end ka sellest hoolimata edasi arendada. Ent kõrgharidus Eestis peaks
olema tulevikus ülekaalukalt ikka tasuta ja eesti keeles. Mõistagi on tasuta kõrgharidusel mõtet vaid
siis, kui see on kvaliteetne. Eelkõige peaks Eestis panustama kõrghariduse kvaliteeti. Me paneme