Tagore palju Euroopas, Ameerikas ja Kaug- Idas, pidades kõikjal loenguid Inimese Religioonist, elu teostamisest, loovast ühtsusest, inimisiksusest. Ida ja Lääne suhetest, natsionalismist, haridusest jne. Nendes väljendas ta oma optimistlikku suhtumist inimese tulevikuväljavaadetesse - Inimese-seisundi, igavikulisuse saavutamisse. Küllap tunneb eesti lugeja R. Tagore'i kõige paremini tema luulekogu "Gitandzali" põhjal. Kui see luulekogu esmakordselt 1913.a. inglisekeelsena R. Tagore'i enda tõlkes ilmus, siis sai autor tohutu tunnustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerikas, mille loomulikuks tulemuseks oli talle samal aastal Nobeli kirjanduspreemia omistamine. Käesolev raamat aga, 1921.a. ilmunud "Thought Relics", mis nüüd jõuab eestikeelsena meie lugeja lauale, koosneb kaunitest mõttepiltidest. Nendesse süüvimine aitab meil paremini mõista elu, iseennast ja meis peituvaid võimalusi edasiminekuks tõe ja õigluse teel.
Omistades kogu kurja inimesele, omandab inimene otse ,,deemonliku majesteetlikkuse". Kurja jõudu maailmas ei maksa eirata, sest läks vaja Jumala enda sekkumist, et inimest kurjast lunastada ja ilma selleta olnuks inimene kadunud. (JUNG 1979:62) 4.3.2. Victor White Arendamaks diskussiooni edasi, tuleb sisse tuua katoliku preestri Victor White nimi, kellega Jung oli kirjavahetuses aastatel 1945 kuni 1960 ehk kokku viisteist aastat, White`i surmani. Kogu kirjavahetus leidis aset inglisekeelsena, üksikute terminite ja viidete noppimisega ladina, kreeka ja saksa keelest. Olulise osa nende diskussioonist moodustab poleemika hea ja kurja küsimuse üle. Pean vajalikuks siin ära tuua White tomistlike seisukohtade kokkuvõtte, mille ta algselt, 1952 aastal lisas oma loengusarjale ,,Teoloogia ning psühholoogia pioneerid" (The Frontiers of Theology and Psychology). Parema jälgitavuse ning teemaga võrreldavuse huvides
annaabi.ee 
