Põhjalik kokkuvõte barokist
sajandil moes olnud muskaatpruuni
siidtikandi rahvapäraseks vasteks. Paljud valged tikandid aga jälgivad 17 ja 18 sajandi
pitsimustreid.
Mustjala naisekostüümis võib aga leida XVII sajandi barokse särgi iseloomulikud laiad
varrukad, pitsiga ääristatud laia krae ja tupsudega nöörkinniti kaelusel. Kaunis sarnased on ka
Saare- ja Muhumaal kantud naistekingad oma kaugete eurooplastest esivanematega. Eesti
ehetes võib barokliku lillkirja kõrval leida ka sõrmustele ilmunud inglipeakest. Haruldased on
talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud
taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele
neist on 1729. aastal vapp antud. Ilumäe kirikus võib neid tänini näha.
Ka arhitektuuri alal ei jäänud mõjutused saamata. Sõja, nälja ja katku tõttu Põhjasõja ajal jäi
18 sajandi alguse mõisaarhitektuur üldilmelt tagasihoidlikuks, oli veel sidemeid taluehitistega.