Esimese maailmasõja põhjused ja algus
21.-25.
Augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati
tagasi. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam
organiseeritud vastupanu osutada. Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning
suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. 2. Septembril
1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomteeri kaugusele. Ägedates lahingutes pani
inglasti poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne´i lahingus sakslaste
edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Venemaa oli andnud
Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. 17. Augustil 1914 alustasid kaks Vene
armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armeele idas uus juhtkond, etteotsa asus kindral
Hindenburg, staabiülemaks sai Luddendorff.
1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitand tugevad
kaitseliinid