Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism
15 – jätkame inglise romantismiga
1812. aastat nimetatakse romantismi võidukäiguks (Childe Harold). Šotlastel polnud
klassitsismi, selline tundeline joon oli neil koguaeg läbiv.
1800. avaldatud Wordsworthi manifesti loetakse inglise romantismi sünniks.
William Blake – temas on ka palju seda, mis pole romantismiga seotud. Väga eripärane
autor.
Prantuse kriitik Hippolyte Taine on kirjutanud inglise kirjandusloost ning öelnud, et kõige
suurem kirjanik on Lord Byron – suurim ja inglaslikum. Byron oli üle Euroopa ka hästi
kuulus. See aga ka ilmselt varjutas kainemaid hinnanguid tema loomingule. Byron oskas
oma eluga luua endast kuvandi, mis vastas publiku ettekujutusele ühest romantilisest
autorist (ei saa öelda, et publik oleks alati Byronit heaks kiitnud).
Byroni elu: lordi tiitlit polnud ta otse pärinud, mis polnud aga ka väga hea staatus. Ta
kannatas vaesuse käes ning oli sündinud defektiga – parem jalg oli vasakust lühem.
Aristokraadi päritolu, sai hea hariduse