A.dumas Kolm musketäri terve raamat
asetatud.
«Te vaatate seda sõrmust?» küsis gaskoonlane uhkena selle üle, et võis oma sõprade
pilkude ette tuua nii kalli kingi.
«Jah,» ütles Athos, «see meenutab mulle üht perekonnaehet.»
«Ta on ilus, eks ole?» küsis d'Artagnan.
«Suurepärane!» vastas Athos. «Ma ei oleks uskunud, et võib leiduda kaks nii kauni
läbipaistvusega safiiri. Kas te vahetasite oma teemandi selle vastu?»
«Ei,» seletas d'Artagnan, «see on kink mu kaunilt inglannalt või õigemini mu kaunilt
prantslannalt, sest hoolimata sellest, et ma ei ole seda temalt küsinud, olen veendunud, et
ta on sündinud Prantsusmaal.»
«Selle sõrmuse saite te mileedilt?» hüüatas Athos häälega, milles ei olnud raske
tabada suurt erutust.
«Temalt eneselt. Ta andis selle mulle täna öösel.»
«Näidake mulle seda sõrmust,» ütles Athos.
«Palun,» vastas d'Artagnan, tõmmates sõrmuse sõrmest.
Athos uuris sõrmust ja kahvatas
annaabi.ee 
