Soome-ugri rahvakultuur
Suurlinna rajamisega kaasnes venelaste sissevool, eriti Ingerimaa
idaossa. 1848. aastal loendas P. von Köppen Ingerimaal 29 243 äyrämöist ja 43 080 savakot ehk kokku 72 323
ingerisoomlast. Luteriusulised ingerisoomlased panid venestumisele palju paremini vastu kui vadjalased ja isurid.
Neid eraldas venelastest usk. Neil oli oma kirik, koolivõrk ja soomekeelne kirjasõna. Segaabielud venelastega olid
haruldased. Pärisorjuse kaotamine (1861) mõjus ingerisoomlastele hästi, nende sotsiaalne mobiilsus kasvas. 19.
sajandi II poolel hakkasid ingerisoomlaste vastu huvi tundma Soome keeleteadlased ja folkloristid, Ingerimaalt koguti
palju arhailist soome (karjala) rahvaluulet ning see aitas tõsta ingerisoomlaste etnilist iseteadvust. Ingerisoomlased
sattusid soome rahvusluse mõjuvälja. Neid haaras seltsiliikumine. 1899 toimus Skuoritsas I Ingeri laulupidu. 1897.
aasta andmeil oli ingerisoomlasi 130 413.
annaabi.ee 
