Taani raamatukultuur
Oma elu lõpupoolel leidis
grundtvigism üldist poolehoidu. Vaevalt kellelgi teisel on olnud nii suurt, viljakat mõju Taani
vaimuelu arengusse kui temal, eriti laiemates rahvakihtides, kelle heaks ta tööta. Romantikute
seas seisab ta eri kohal sellega, et looming ei olnud talle eesmärgiks eneses, vaid vahendiks
kõrgemate eesmärkide taotlemisel.
Vanema romantilise voolu nooremad esindajad on luuletaja Carsten Hauch (1790-1872) ja
romaanikirjanik B. S. Ingemann. Hauch ei otsinud vatukõla, vaid töötas sisemisest tarbest
aetuna. Draamad ,,Tiberius", ,,Õed Kinnekullenilt", romaanid ,,Kullavalmistaja", 1836,
,,Poola perekond", 1839, ,,Robert Fulton" 1853. Väärtuslikum osa tema loomingust on ta
sügav, kuid sisemine ja kinnine lüürika. Hauch sai pärast Oehlenschlägeri surma tema
järeltulijana esteetikaprofessoriks Kopenhaageni ülikoolis. Suurima lugejaskonna poolehoiu