Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
,,Teodiike järele ei tuntud mingit vajadust; sest kannatuse probleemile oli alati olemas
kahekordne vastus. Vana Testamendi ja judaismi traditsioonist tulenes, et see on karistus patu
eest ja seega Jumala distsipliini või proovilepaneku instrument. Ehk võis kogu kurja omistada
Saatanale ja deemonitele või kosmilistele deemonlikele jõududele ning ka siin võib näha
sellega eshatoloogilise proovilepaneku idee kombineerimist." (BULTMANN 1993:146)
Erilist tähtsust omistatakse ingellikele vägedele, andes nende olemusele ja tegevusele kosmilise
draama mõõtmed. Kirjeldatakse nii Jumala ingleid kui kurja poolel tegutsevaid jõude. Sellised
olevused, nagu ka mitmed teised (võibolla koguni gnostilised) motiivid, olid juba oma koha
leidnud juudi apokalüptikute käsitluses.
,,Kõik sellised asjad, kas siis üle võetud juudi apokalüptikast või gnostlisest traditsioonist, isegi
kui nad ei kaotanud päriselt kogu seda kosmoloogilist tähendust, mis neil oli kunagi, pandi