Kunsti ajalugu
Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid
(kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi,
seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks
kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone
silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks
saaliks. Teise tuntud residentsi Ingelheimi lossi (9.saj.) peahoone ehitamisel oli eeskujuks
olnud rooma-aegne basiilika, lossi ees oli ka väike aatriumõu .
Pärast Karl Suure surma lagunes Frangi riik paljudeks väikesteks riigikesteks. Veelkord
tehakse katse pöörduda tagasi antiigipärandi poole Ottode ajal 10.sajandil. Otto I oli juba
962.aastal saanud Rooma imperaatorikrooni ning rajas ka uue impeeriumi, mis oli küll
väiksem kui Karl Suure ajal, sest Prantsusmaa selle koosseisu ei kuulunud.