streikide peale nagu mujal LääneEuroopas. Näiteks Soomes on ametiühingu liikmed rikkamad ja streikiv ametiühinguliige ei kaota sissetulekutes midagi. Eesti ametiühinguliikumine pole võimeline saavutama laia mõjujõudu. Thatcherismiaegses Suurbritannias erastati viimastel aastakümnetel tööerakondlaste poolt natsionaliseeritud ettevõtted. Sama teed on mindud ka Eestis. Eesti riik ei tohiks enam loobuda neist infrastruktuurifirmadest, mis meil senini veel alles on. See on andnud võimaluse erafirmadel rikastuda. Kindlasti on kõigil eredalt meeles, kuidas erastati Eesti Raudtee, mis hiljem osteti uuesti tagasi. Arvan, et riigi hallata oleks pidanud jääma ühistranspordi firmad, saarte laevaliinid ja ravimite hulgikaubandus. Thatcheri edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Eestis kasvab aga
protsessina, kus võitjaid oli võib-olla mitu, kuid kaotajaks jääb Eesti maksumaksja. Huvitav on see, et nende aastate jooksul on pressis kajastuva info põhjal valitsus heaks kiitnud nii Eesti Raudtee omaaegse erastamise kui ka praeguse tagasiostu otsuse - kumb otsus on õigem. Eesti Raudtee müük ja erastamine Valitsus kinnitas 1999a. Eesti viimase erastamisplaani. Erastamisprogrammi kohaselt oli kavas erastada infrastruktuuriettevõtteid, mille müüki oli juba osaliselt alustatud. Infrastruktuurifirmadest oli kavas lõpetada eesti Telekomi , Eesti Energia ja Eesti Raudtee müük. BNS 27.01.1999 Riigikogu võttis vastu otsuse-eelnõu, mis delegeerib raudtee erastamise korraldamise erastamisagentuurile. Eesti Raudtee erastamist erastamisseaduse järgi pooldas pärast pikki vaidlusi 36 riigikogu liiget, vastu oli seitse. Seni pidi Eesti Raudtee erastamine toimuma äriseadustiku alusel ehk otsustusõigus jäänuks vaid minister Raivo Varele ja Eesti Raudtee kui riigile kuuluva äriühingu juhile.
annaabi.ee 
