Tervisemõjur-UNI
välimusele. Ûlepingutused ja kurnatus seevastu muudavad meid vanemaks ja hakkavad
koormama immuunsüsteemi (Tlu õppematerjalid).
Ebapiisava ööune tagajärjel jääb inimene unedeprivatsiooni ehk kroonilisesse unepuudusesse.
See võib ilmneda, kui ööuni on jäänud liiga lühikeseks, ei ole õigesti reguleerunud (öö ja
päeva une vahekord) või on kehva kvaliteediga. Sotsiaalne surve olla pidevas infovoos,
vähene enesekontroll nutiseadmete kasutamise ajalise piiri seadmisel, kooli kohustused ja
kunstlik valgus võivad põhjustada hilist magamaminekut.
Võrreldes unepuuduse all kannatavate lastega on väljapuhanud laste enesetunne parem, neil
on lihtsam uusi asju õppida ja nad saavad kaaslastega paremini läbi (Hansson & Oscarsson,
2005).
On väga tavaline, et teismelised püsivad hilisõhtul virged ning tahavad hommikul kauem
magada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paaritunnine unevõlg
annaabi.ee 
