Mitmekeelne oskussuhtlus
ülekantud tähendusi ja irooniat? Miks saab kuulaja aru kõneleja
eksimusest sõnavalikul ja oskab enamasti isegi paranduse pakkuda?
Kui kood oleks fikseeritud, või õigemini, kui suhtlus põhineks sellel,
et kood on fikseeritud ja suhtlejatele ühiselt teada, siis ei saaks ju
koodivälised väljendid kuidagi mõistetavad olla. Vastupidi samuti:
kuidas on võimalik kaasvestleja mittemõistmine, kui too väljendub igati
tavapärasel viisil? Kui ühise infovahetuskoodi kokkuleppimisest piisaks
suhtluse toimimiseks, siis niisugust mittemõistmist ei saaks ju juhtuda.
Silmatorkavalt puudu on fikseeritud keele mudelis keele tekkimise ja
muutumise seletus. Tekkimine pole lihtne teema, sest esiteks ei saa
seda vahetult empiiriliselt uurida ja teiseks on võimalik pidada keelt
umbes samasuguseks nähtuseks kui loogikareeglid. Nende kohta aga
ei ole filosoofidel üksmeelt, et kas need on leiutatud või avastatud, ja