NING ALG- JA LÕPPMARGINAALID. KOODI NIMETUS TULENEB SELLE EHITUSEST. KÕIK ANDMEMÄRGID ON JAOTATUD PAARIDESSE. IGA PAARI ESIMENE MÄRK ON ESITATUD MUSTADE TRIIPUDENA JA TEINE MUSTADE VAHELE JÄÄVATE VALGETE TRIIPUDENA. SEEGA PEAB I2/5 KOODIS SISALDUMA ALATI PAARISARV ANDMEMÄRKE • MAKSIMAALSELT MAHUB PIKKUSÜHIKULE (TOLL) KOOD, MILLES ON LISAKS LÄHTE- JA LÕPUMÄRGILE ARVUTUSLIKULT 17.8 ANDMEMÄRKI. INTERLEAVED 2 OF 5 ON VÖÖTKOODI TÜÜPIDEST KÕIGE SUUREMA INFOTIHEDUSEGA. • KOODI PIKKUS ON VABA, KUID ÜHE RAKENDUSE PIIRIDES PEAB MÄRKIDE ARV OLEMA PÜSIV, ET VÄLTIDA VIGU LUGEMISEL • KOODIS ON PAARISARV ANDMEMÄRKE. VAJADUSEL LISATAKSE ETTE 0 • KOOD ON ISEKONTROLLIV. VEAD KOODI LUGEMISEL AVASTAB AUTOMAATSELT LUGEMISSEADE. KOODIL ON ERINEVAD LÄHTE- JA LÕPUMÄRGID • TEGEMIST ON VÄGA TIHEDA KOODIGA, MISTÕTTU KASUTATAKSE SEDA
Seega muudetakse kodeeritav arv “367” kaheks arvupaariks – “03 67”. Tänu sellisele kodeerimisviisile on kood I2/5 väga suure tihedusega. Maksimaalselt mahub pikkusühikule (toll) kood, milles on lisaks lähte- ja lõpumärgile arvutuslikult 17.8 andmemärki. Interleaved 2 OF 5 on vöötkoodi tüüpidest kõige suurema infotihedusega. Interleaved 2 OF 5 põhiomadused on järgmised: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • koodi pikkus on vaba, kuid ühe rakenduse piirides peab märkide arv olema püsiv, et vältida vigu lugemisel; • koodis on paarisarv andmemärke. Vajadusel lisatakse ette 0;
annaabi.ee 
