Nõukogude Eesti
Kokkuvõte
Eesti NSV-d iseloomustab terror, pidev hirmutunne, järelevalve, elutarbete puudus, püüdlus
vabariikluse taastamisele, plaanimajandus, riigistamine, venestamise pealetung.
Eesti NSV ei olnud liberaalne. Kui Moskvale ei sobinud tegev juhtkond Eesti NSV-s, leiti
põhjuseid ja süüdistusi uue juhtkonna nimetamiseks. Valimised küll toimusid, aga valida sai
ainult ühe partei poolt. Eesti NSV juhtkond nimetati tavaliselt sisse Moskva poolt. Valitses
tsensuur, infoteadmatus muust maailmast, puudus sõnavabadus ja organiseerimisvabadus.
Usule vaadati põlistavalt otsa.
NSV Liidu poolt alustatud ja elluviidud muutused olid elukorraldusele halvad. Halvenesid
elutingimused, puudus õigus eraomandile. Kerkis esile toiduainete kriise ja muid elutarbete
vähesusi. Poodides oli pidevalt ikaldused ja pikad järjekorrad. Rahvas ei olnud rahul valitseva
korraga.
Suure industraliseerimise kasvu tagajärjena tuli Eestisse massiliselt muulasi, mille tagajärgi