Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ajakirjanduse eel- ja kõrvalkäijaiks peetakse plakateid, mis vahendasid kõrgemate
instantside teadaandeid. Kalendrid sisaldasid peale kalendaariumi ja hädapärase
tarbeteabe ka harivat lugemist. Piibli ilmumiseni leidub kalendrites eeskätt
vaimulikku kirjasõna. Kalendrisabast õpiti aastakümneid talutaredes lugema.
Kalender oli ajakirjanduse mõjukas eelkäija ja teetasandaja, aga ka konkurent, sest ta
rahuldas vähenõudlikuma lugeja infotarvet, oli pika traditsiooniga ning odav.
Kalendrikirjastajate ja nende kalendrite kohta võib näiteid leida Eesti
Kirjandusmuuseumi lingilt
http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20
Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad.
Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on
fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka
mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja
annaabi.ee 
