Konfliktipsühholoogia
püsiv. Oluline on siiski see, kuidas mingi stiil konkreetsesse olukorda sobib.
5.3 Lepitamine konfliktis
Kui kaks osapoolt ei saa enam konflikti lahendamisega hakkama vajavad nad abi
väljastpoolt. Kõrvalt sekkujat nimetatakse lepitajaks või ka vahendajaks. Lepitaja
peab olema neutraalne nii põhiküsimuse kui ka osapoolte suhtes. Lepitamise puhul on
oluline see, et lepitaja ei otsusta, vaid otsustajateks on osapooled. Lepitaja üheks
tegevuseks on infosulgude avamine ja suhtlemise taastamine. Langetatud otsused
peaksid olema osapoolte vaba tahte ja parima arusaama avaldused. Lepitajat saab
kasutada ainult juhul kui mõlemad osapooled on sellega nõus. Lepitamine on
õigustatud ,kui on olemas sisulised, protseduurilised või suhtlemisbarjäärid.
Lepitamine ei ole võimalik, kui osapoolte suhted on niivõrd halvad, et nad keelduvad
mis tahes koostööst. Mida kaugemale on konflikt arenenud ,seda suurem on sekkuja
roll konfliktis
annaabi.ee 
