Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid. Seadesisenditega RS-trigerid on aluseks teiste trigerilülituste koostamisel. 6.7 D-triger Andmesisendiga D-triger on ühe infosisendiga. Trigeri väljundsignaal kordab sisendsignaali, kuid see toimub ajaliselt sünkroniseerimisimpulsside perioodi (ühetaktilise trigeri korral poole perioodi) võrra hiljem. Seega võimaldab D-triger lühiajaliselt säilitada informatsiooni, mis paljude loogikaseadmete juures on väga oluline. D-trigeri saab koostada RS-trigerist, kui juhtida selle S- ja R- sisendeid korraga, S-sisendit otse ja R-sisendit läbi inverteri. Sel juhul töötab triger ainult seadereziimis, s. t tal puudub hoidereziim
26) See funktsioon vastab loogikafunktsioonile alternatiiv ehk summeerimine mooduli 2 järgi. Asünkroonse T-trigeri saab koostada kahetaktilisest RS-trigerist, kui rakendada seal täiendavaid tagasisidesid ning kasutada sisendina T sünkroniseerimissisendit C. Sünkroonse T-trigeri saamiseks tuleb RS-trigeri sisendisse lülitada loogikaelemendid NING. T-trigerite põhiliseks kasutusalaks on loendurid. Andmesisendiga D-triger on samuti nagu T-triger ühe infosisendiga. Trigeri väljundsignaal kordab sisendsignaali, kuid see toimub ajaliselt sünkroniseerimisimpulsside perioodi (ühetaktilise trigeri korral poole perioodi) võrra hiljem. Seega võimaldab D-triger lühiajaliselt säilitada informatsiooni, mis paljude loogikaseadmete juures on väga oluline. 32 D-trigeri saab koostada RS-trigerist, kui juhtida selle S- ja R- sisendeid korraga, S-sisendit otse ja R-sisendit läbi inverteri
annaabi.ee 
