nii funktsioon ise kui ka tema esimene ja teine tuletis. Annab sileda pinna ja ja on sobiv aerodünaamiliste profiilide konstrueerimisel NURBS Non-uniform rational vasis spline. Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid, lubab sõlmpunkte ebaühtlaselt paigutada, CAD süsteemides kasutatakse peamiselt vabapindade kirjeldamiseks. Paindlikkus ja täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude ,,downstream processide" juures Kõrgema infosisaldusega mudelid: Tolerantside mudel, Funktsionaalne mudel, Füüsikaline mudel Splaini kontrollpunktide ja järgu vaheline seos n järku kõveraid saab üldistada kontrollpunktide abil: mida suurem järk, seda rohkem kontrollpunkte Lusikat kujundavat pinda saab kirjeldada näiteks B-splinedega Tooli seljatoe toru saab modelleerida kasutades juhtjoont, mille pind on defineeritud ringjoone, ellipsi või muu sarnasega.
Kuna selline kõver annab küllaltki sileda pinna on see sobilik kasutamiseks aerodünaamiliste profiilide konstrueerimisel. 19. Mis on NURBS? NURB = Non-Uniform Rational B-spline ·Suurem B-spline üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid ·Lubab sõlmpunkte mitte-ühtlaselt paigutada ·CAD süsteemides kasutatakse NURBS'e peamiselt vabapindade kirjeldamiseks. ·Paindlikkus ja täpsus lubab NURBS mudeleid kasutada paljude "downstream process"de juures 20. Loetleda 3 kõrgema infosisaldusega mudelit. B-Rep; CSG; hübriidmudel 21. Splaini kontrollpunktide ja järgu vaheline seos. Kontrollpunktide ja järkude abil saab defineerida splaine. 22. Kuidas kirjeldada lusikat kujundavat pinda? Loodud on see kõverpindade abil? 23. Kuidas modelleerida tooli seljatoe toru? Nt flex käsuga 24. Tänapäevaste CAD süsteemide puudused. · Koostöötavate süsteemide / süsteemimoodulite erinev kasutajaliides · Puudulik läbipaistvus ja süsteemi käitumise mõjutamine
skaala otsas emotsionaalsed ja afektiivsed. Mitteneutraalsete väljendite kasutamine viitab sellele, et tarbeteksti on tunginud ilukirjanduse narratiivimallid – seega lugu läheneb vormiliselt meelelahutusele. Lugu püütakse esitada põnevamalt, säilitades siiski dokumentaalsuse. Informatsiooni ja meelelahutuse vaheline pinge on alati olemas – lugu peab olema põnev ja müüv, aga samas ka tõsiseltvõetava infosisaldusega. See pinge liigub kord ühele, kord teisele poole. Keskne teema, kuidas ajakirjandust teha, on üks probleem tänapäeval. Uudislugude pealkirjades on ainsus löövam kui mitmus. Pealkirjavorm on tsitaadi moodi, kaotatud on saatelause ja jutumärgid, alles vaid ütleja ja koolon. Uudistekstid on polüfoonilised (eri kõneleja häälte segunemine), intertekstuaalsed. Uudise info saadakse allikatest ja paneb kokku, mitte ei kirjuta oma peast midagi, vaid vahendab talle öeldut.
annaabi.ee 
