Seetõttu oli uudiste operatiivuse nõue täitmata. Peale päevauudiste olid kavas ka välismaa ringvaated. Riigistamisel võeti kavva ,,Aktuaalne veerandtund", kus tehti kokkuvõte tähtsamatest sündmustest. 1937. hakati edastama uudiseid hommikuti. 193337 moodustas info sõnalisest osast juba poole. RH organiseeris ka kirjasaatjate võrgu, kes andsid edasi uudiseid iga päev kindlatel kellaaaegadel. 1939 sündis uus infosaade ,,Päevamärkmik". Juba raadio esimestel päevadel hakati kasutama võimalust kõnet ja tegelikkuse helilist pilti edasi andma nii tekib osavõtuillusioon, et suheldakse just temaga, mida rohkem kuulaja sisse elab, seda enam hakkab ta end samastama esinejate ja nende ideedega. Üks zanre, mille kaudu tegelikkust võimalikult täpselt edasi antakse, on reportaaz. Algusaastail tehti
Andres Sööt ja Mark Soosaar. Otseselt soovid” jpt. regulaarsed saated. etnograafilisi dokumentaalfilme valmistas Eesti Televisioon alustas tööd 1955. aastal. Lennart Meri, kelle jäädvustused idapoolsete 1957. aastal hakkas eetrisse minema igapäevane hõimurahvaste elustolust ja kaduvatest infosaade “Aktuaalne Kaamera”. Televiisorid kommetest esindasid samasugust levisid laiemalt 1960. aastail ja said 1970ndatel maailmanägemist kui Kaljo Põllu graafika ja üldiseks. 1970. aastail hakati üle minema Veljo Tormise koorilooming. Piltlikult öeldes oli värvitelevisioonile, värvitelerid muutusid šamaanitrummi põrin 1970