Eesti XX sajandi algul
1938. aastal sai Jüri Uluotsast riigivolikogu esimees, 1939. aastal kuulutas
ta EV juhtivatesse võimu struktuuri ja K. Pätsi pooldaja. J. Uluots pidas läbirääkimisi
sotsialistidega, demokraatidega, vabadussõjaväelastega, kuid kõik asjatult. Uueks
välisministriks sai Hans Piip, kes sõlmis Eesti ja Saksamaa vahelise mittekallaletungi
lepingu. Siseministriks sai August Jürima. Haridusministriks sai Paul Kogermann.
Loodi riigi propaganda talitlus ning hiljem sellest sai Riigi Informatsioonikogumine.
Valitsusel oli väike võim.
Muutused välispoliitikas: Informatsiooni välismaale anti moonutatult ning välismaa
huvi kadus ja keegi enam ei toetanud Eestit. Tihenes suhtlus Läti ja Leeduga. Jätkusid
Balti riikide välisministrite konverentsid. Eesti oli edaspidi neutraalne poliitikas, kui
puhkes Talvesõda Eesti ei teinud midagi. Kui Rahvasteliit otsustas välja visata
Venemaa siis Eesti, Läti ja Leedu jäid neutraalseteks.