"informatsioonikogumine" - 1 õppematerjal

Eesti XX sajandi algul

1938. aastal sai Jüri Uluotsast riigivolikogu esimees, 1939. aastal kuulutas ta EV juhtivatesse võimu struktuuri ja K. Pätsi pooldaja. J. Uluots pidas läbirääkimisi sotsialistidega, demokraatidega, vabadussõjaväelastega, kuid kõik asjatult. Uueks välisministriks sai Hans Piip, kes sõlmis Eesti ja Saksamaa vahelise mittekallaletungi lepingu. Siseministriks sai August Jürima. Haridusministriks sai Paul Kogermann. Loodi riigi propaganda talitlus ning hiljem sellest sai Riigi Informatsioonikogumine. Valitsusel oli väike võim. Muutused välispoliitikas: Informatsiooni välismaale anti moonutatult ning välismaa huvi kadus ja keegi enam ei toetanud Eestit. Tihenes suhtlus Läti ja Leeduga. Jätkusid Balti riikide välisministrite konverentsid. Eesti oli edaspidi neutraalne poliitikas, kui puhkes Talvesõda Eesti ei teinud midagi. Kui Rahvasteliit otsustas välja visata Venemaa siis Eesti, Läti ja Leedu jäid neutraalseteks.