Kolme põlvkonna teabevälja analüüs
midagi asjast ei teaks. Selle tõttu olidki lapsed alati uudishimulikumad ning alati tänulikud
igasuguse info eest. See infokilluke muidugi ei aidanud maailmapilti kujundada, kuid mingil
määral siiski aitas säilitada kainet mõistust. Ka pärast seda, kui Eha Tallinnasse õppima läks ja
vanaema juures elama hakkas ei osanud ta infot otsida. Ta mainib, et tegelikult teda väga ei
huvitanudki see tol ajal. Ta käis koolis ning läks siis alati otse vanaema juurde ja jäi taaskord
inforinglusest ilma. Ta usub, et kui tal oleks Tallinnas tekkinud teistsugune sõpruskond, siis
oleks teabeväli tema jaoks hoopis teise tähenduse saanud ning ilmselt pisut ka tema elu
muutnud.
Teiseks infoallikaks oli Eha jaoks raadio ning ajalehed. Mõlemad loomulikult pakatasid
Vene propagandast, kuid see oli tolle aja kohta normaalne ning iseeneslik. Ajalehtedest oskas
ta välja tuua Leninliku Lipu, Rahva Hääle ning Noorte Hääle. Kodus käis tal vaid Leninlik
Lipp, 5-6 korda nädalas