Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Jaan Tõnissoni
edukus I Vene Riigiduumasse valimisel oli suures osas Postimehe teene.
Siitpeale hakkas just ajakirjandus hoidma pidevalt päevakorral küsimust Eesti
poliitilistest perspektiividest. Kui Jaan Tõnisson 1906. a Vene Riigiduumas esitas
Eesti autonoomia nõude, püsis see jätkuvalt ajaleheveergudel, kuni sai tegelikkuseks
pärast 1917. a veebruarirevolutsiooni.
Uusi suundi Eesti ajakirjanduses 20. saj alguses
1905. a revolutsioonipäeviks olid ajalehed muutunud inforikkamaks: enne Esimest
maailmasõda ilmus Tallinnas pidevalt 2-3 päevalehte, peale selle Tartus, Pärnus ja
Narvas. Päeva- ja nädalalehtede kõrvale ilmusid päevalehtede kõrvalväljaanded
teises linnas (nt Postimehel ilmusid kõrvalväljaanded Pärnus ja Rakveres).
Kõrvallehtedena ilmusid tollal ka päevalehtede lühendatud väljaanded (Postimehel
"Elu", Päevalehel "Aeg", Tallinna Teatajal "Tallinna Uudised"). Lühendatud