4 Juhtplokkide ühendamine võrku 3. Info edastamine CAN-võrk vahendab juhtplokkide vahel infot. Kõik infoplokid koosnevad seitsmest osast ehk väljast. Iga väli koosneb bittide sarjast (bit on väikseim digitaalne ühik, kas 0 või 1). Vastavalt standardile võib ühe infoploki pikkus olla maksimaalselt 130 bitti. Autovalmistajad kasutavad eri standardeid, mistõttu on ka infoplokid eri pikkustega. Infoploki koostumus on aga kõigil sama. CAN-võrgu kahes juhtmes liigub sama infoplokk. Teises juhtmes on ainult pinge vastupidine, nn. peegelpildis. 4 5
See on vahel teabegraafika vormistamise viga, aga toimetaja peab oskama öelda, mis on põhiidee, sest see tuleb tuua pealkirja ja sellest teha fookus. Lehekülje koostamine - Kui elemendid on olemas, siis tuleb need paigutada ajalehe külgedele. See tegevus on kaheks jagatud: infoplokkide koostamine ja tervikliku lehekülje kokkupanemine. Infoplokk tähendab kõiki materjale, mis kuuluvad ühe loo juurde: uudis ise, pealkirjad, väljavõtted, fotod, teabegraafika jne. Infoploki tegemine tähendab nendest osadest terviku tegemist. Infoplokid tuleb omakorda paigutada leheküljele nii, et moodustuks selge, lihtne ja mugav lehekülg. Infoploki tegemine Infoploki tegemise põhireegel on lihtne: kõik infoplokid peavad olema nelinurksed. Praktilises küljendustöös võime ploki elemendid jagada kaheks. Osa neist on sellised, mille asukohad on ette paika pandud. Siia kuuluvad lisapealkirjad, vahepealkirjad, väljavõtted. Ülejäänud elemendid on, mille asend võib muutuda
Loenguslaid 21. (lk.1-3) Ahendkoodid on alaliik nn pidevatest koodidest. Erinevalt plokk-koodidest (milliste järjestikuste koodiplokkide vahel puudub igasugune sõltuvus) on pideva kodeerimise puhul koodiplokid libisevas sõltuvuses üksteisest. Plokid on põhimõtteliselt lühikesed. Ahendkoodi esitus tekitava maatriksiga: Y(väljundvoog) = X(infovoog) * G (tekitav maatriks) 73. Ahend-pidevate koodide esitus koodipuuna. Loenguslaid 21. (lk. 4) Reeglid: Olgu infoploki pikkus k, puukujulise graafi igast sõlmest on hargnemisi 2 k. Igale ribale vastab n sümbolist kood, igast sõlmest liigutakse kas üles või alla vastavalt infosümbolite väärtustele. Koodipuud pole raske teha, kuid ta peab vastama struktuurskeemile. Parim on tema moodustamist teha sammhaaval. Koodipuud saab kasutada nii eraldavate kui ka eraldamatute ahendkoodide koostamisel. Iseärasusteks on alaline laienemine (iga
annaabi.ee 
