Linnade laienemin ja sisestruktuur
Noored vallalised
valgekraed (ingl.k. yuppie), kellel ei ole veel piisavalt raha oma maja ja auto ostmiseks, elavad
kesklinnas, kuni saavutavad karjääriredelil teatud positsiooni, millega kaasneb kõrgeim palk.
Abielludes ja keskikka jõudes kolivad nad äärelinnavaikusesse, kust ei ole veel liiga kauge tööle
läia. Vananedes ja karjäärist loobudes ostetakse sageli maa meeldivas maapiirkonnas, kus siis
pensionipõlve peetakse.
Siintoodud linna arengu staadiumitest võib infolinna mustreid leida vaid arenenud läneriikidest.
Eesti suuremates linnades toimuvad praegu protsessid, mis on iseloomulikud nii tööstuses kui ka infolinnale. Pärast
nõukogude perioodi, mil maal ei olnud hinda ja maakasutust reguleerisid tsentraaksed plaanid, on selgelt kujunemas kalli
maa ja büroopindadega linnakeskused, kus aktiivselt ehitatakse.
Eesti linnaelanikkond eristub sissetulekute, vanuse ja rahvustunnuste alusel. Inimesed rändavad maalt linna
(tööstuslinna 1
annaabi.ee 
