järjekorrad; kaardisüsteem; toidunormid; patriootilised kampaaniad, mille käigus tuli loovutada kuld-, vask- ja pronksesemeid v võtta kohustuslikus korras riigi sõjalaenu obligatsioone; sõja ajal ei toiminud maailmaturg, lakkasid kehtimast turumajanduse reeglid; majandustegevust reguleeris riik, mitte nõudluse ja pakkumise reeglid; sõjamajandus põhjustas inflaktsiooni; varisesid kokku 19.saj Euroopa tsivilisatsiooni õiguslikud ja eetilised alused; inflaktsioon hävitas inimeste tööga teenitud raha, säästud sulasid kokku ja muutusid nulliks; populaarseks olemasoleva korra suhtes vaenuliku poliitilised voolud ja ideed; valitsuste, valitsevate klasside, olemasolevate poliitiliste asutuste, õigusnormide ja moraalitabude mõju ning autoriteet hakkas järsult langema- maailm asus revolutsiooniliste kriiside ajastusse. Kadunud sugupõlv: otse koolipingist läinud 18-aastased. Kogu sugupõlv läks füüsiliselt v moraalselt vms
Olümpiapargis. * 2001.a rünnati Maailma kaubanduskeskust NY-s. 5. USA majandus peale II MS. V: II MS lõpp tõi kaasa probleeme: 1) töötute arv suurenes. 2) raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Majanduse arengule aitas kaasa Marshalli plaan, anti abi Euroopa riikidele,sest selle raha eest osteti ka USA-le tööstusseadmeid. Maj.kriisi põhjus: suured sõjalised kulutused , nafta hinna järk kasv. Kriisi tulemusena: 1) kasvas inflaktsioon ja tööpuudus. 2) tootmine langes, hinnad tõusid. * 1981.a presidendiks saanud R-Reagan võttis kasutusele kriisist ülesaamiseks monetaristliku majanduspoliitika: 1) alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV  Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV  Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7
· sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. · majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid reparatsioonimaksud, kiire inflaktsioon(sularaha väärtuse langus) või tooraineallikate kadumine(eelkõige asumaade loovutamise tõttu). See majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse homsesse ning seda kasutasid poliitilised jõud ära, lubades karmikäelisust. · terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine põhjustas ka pettumust. Samuti paljurahvuselistes riikides, põhirahvuse ja vähemusrahvuse vahelised vastuolud.
annaabi.ee 
