Tõde ja Õigus II Terve tekst
aeg ja siis ütlete teie: Aleksander Matvejevits Slopasev polnud ainult venekeeleõpetaja, vaid ka
suur eluteejuhataja. Sest pole midagi, et ta mõnikord jõi, peaasi, tal oli selge aru. Et õpetaja
joob, see pole suur häda; õpilane peab kaine olema, sest õppida on raskem kui õpetada.
Õpetada võib ka siis, kui ise aru ei saa, aga õppides peab tingimata aru saama, muidu pole
võimalik..."
Nii kõrgelt käisid Puskini sünnipäeva eellained Slopasevi erutatud vaimus.
Tema erutus näis infitseerivat ka õpilasi mitte ühes vaid mitmes klassis. Käis agar ettevalmistus
mingisuguse saladuskatte all. Eriti palju oli tegemist Liblel, Vutil ja Vainukäol. Kõik olid nagu
ärevil ja ootasid midagi, nagu peaksid nad oma silmaga nägema Puskini sündi. Kui siis viimaks
kätte jõudis oodatud päev ja tund, oli ilmastikus tunda otseteed elektripinget.
Slopasev ilmus klassi ülevas tujus ja ta nägu õhetas, kui ta asus kateedrile.