Loomageneetika 1 osa
geenide viimine rakkudesse ja organismi. Organismide geneetiline modifitseerimine.
Restriktsiooni- ehk piiravad ensüümid
1970. a avastati, et paljudel bakteritel on omadus lõhustada bakterirakku tunginud
võõrast DNA-d (peamiselt bakterviiruseid) fragmentideks. Ensüüme e nukleaase, mille abil
viiruste DNA lõhkumine toimus hakati nimetama restriktsiooniensüümideks, kuna nad olid
määravaks teguriks sellise nähtuse puhul nagu peremehepoolne bakterviiruste infitsee-
rivuse piiramine (ingl.k. host restriction).
Restriktsiooni nukleaasidel ehk restriktaasidel on omadus lõigata DNA topeltahel
läbi kindlas piirkonnas (lõikepiirkond - ingl. k. restriction site), mille määrab ära antud piir-
konna DNA NH-järjestus (äratundmisjärjestused; ingl. k. recognition sequences- koosnevad
4-8 nukleotiidipaarist), kusjuures iga ensüümi jaoks on see erinev. Võrdluseks - nt DNA-aasid
lõhustavad DNAd juhuslikult.