Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
3. pöörde lõpp -p hääldub tugevalt.
Teeb märkuse b ja v häälikuvahelduse kohta. Blume ei tõlgi saksa k määravat artiklit (der, die, das) eesti keelde. See
pole tema meelest artikkel. Loobub st-lise possessiivse genitiivi kasutamisest. tahtma-tulevik saksa k mõjul. Ei kasuta
mitte-eitust nagu Stahl. Objekti kasutamisel Stahlist korrektsem. Sõnajärg eestipärasem kui eelkäijatel, aga ikka
saksapärane. Saksapärase joonena säilib olema paigutumine lause lõppu. Infinitiivitarindite kasutuses on ebakindlust.
Saksapärane minu, sinu, meie, teie kasutus seal, kus peaks olema oma. Saksa umbmäärane artikkel (ein, eine) on eesti
keelde tõlgitud sõnaga üks. Eelistab eessõnu järelsõnadele. Vokaalipikendusena kasutab a, i, o, u puhul h-d, e kirjutab
(mitte järjekindlalt) 2x. Pronominaalne täiend ei ühildu põhisõnaga (Stahlil ühildub). Stahli ja Blume sõnavara erineb.
Blume pole Stahli järgija
annaabi.ee 
