Isaac Newtoni referaat
kvadratuurist" pani aluse tervele koolkonnale. 27-aastaselt sai ta kitsas spetsialistide
ringis kuulsaks funktsioonide esitamisega lõpmatute ridade kujul. Oma märkmeid usaldas
ta näidata vaid mõnele kolleegile. Ta tegeles matemaatikaga ainult enda suure himu tõttu,
mitte, et saada kuulsaks ega üldse neid laiemalt tutvustada.
Põhiline vahend liikumisnähtuste või kiirenduste uurimiseks tänapäeval nimetatud kui
diferentsiaalarvutuse teooria on aluseks infinitesimataalarvutuse loomisel ja kannab
geniaalsuse pitserit. Newton lõi selle vaid mõne päevaga, et leida kaare pikkus,
4
lähendades kaart kõõlmurdjoonele, mille lülide arv piiramatult kasvab, ehk ühesõnaga
lahendada väga täpseid mehaanikaprobleeme. Kaks aastat mõtles Newton ainult
matemaatikale ning ei muretsenud millegi muu pärast. Tema puhul ilmnes geeniuste
peamine iseloomulik joon eriline intuitsioon, vaistlik tunnetus, mis võimaldas teha
annaabi.ee 
