Isaac Newtoni referaat
1664. aastal, kui Isaac Newton oli kahekümne kahe aastane, sai ta täieõiguslikuks
üliõpilaseks. Siis hakkas tema eest õppemaksu maksma ülikool ning Newton võis end
rahulikumalt tunda. Oma piisavate teadmistega matemaatilise analüüsi ning geomeetria
vallas, alustas ta uuringuid, mis käsitlesid peamiselt kõveraid ja puutujaid ning pindala
arvutamist. Ta tööd viisid välja arvutuseni, mida kasutatakse aja või ruumi lõpmatult
väikeste vahemike väljaarvutamiseks infinitesimaalarvutus. Ta õppis ning töötas
meeletult palju, unustades sageli isegi magamise ja söömise. Ta oli Cambridge's kuulus
isegi oma hajameelsuse poolest: tihtipeale läks ta jumalateenistusele valesse kabelisse või
kirikusse. Tuli ette, et ta läks külalistele kabinetist veini tooma, seal tuli talle aga mingi
idee, istus laua taha ning unustas külalised sootuks. Mõnikord juhtus isegi nii, et ta
unustas endale toitu tõsta ja taldrik võeti tema eest enne, kui ta sellest arugi sai. Newton