5 104 km3) 1. vaba tsirkuleeriva veena, 2. molekulaarselt ja 3. keemiliselt seotud veena Ookeanid: 95.96% (1.4 109 km3) Kõik põhjaveeliigid on omavahel seotud ja võivad teatud tingimustel üle minna ühest liigist teise, moodustades dünaamilise kuid tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavee päritolu Infiltratsiooniline põhjavesi infiltratsiooniveed - põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel (valdav osa põhjavetest) sedimentatsiooniveed - vesi, mis on suletud setenditesse nende moodustumisel nt merelistes basseinides või, mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega juveniilsed - põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel
tasakaaluliselt ühtse süsteemi. Põhjavees on 1,05% maa veest, samas kui jõgedes ja järvedes 0,009%. Põhjavee päritolu 1)infiltratsiooniveed põhjavesi mis moodustub pinnavee ja sademete infiltreerumisel.(enamus põhjaveest) 2)sedimentatsiooniveed vesi mis on suletud setenditesse nende moodustumisel. 3)juveniilsed veed põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel. Infiltratsiooniline põhjavesi sõltub suuresti sademete hulgast. Suurem osa sademetest imendub pinnasesse ja jõuab vabapinnalisse põhjavette, kus see alustab horisontaalset liikumist madalama relieefi või madalama rõhu suunas. Kuivaperioodil saavad põhjaveetoitelised veekogud hoopis põhjavee toitjateks. Kivimite veelised omadused poorsus. Poorsustegur pooride mahu suhe pinnase kogumahtu (%). Veeläbilaskvus. Avatud poorsus nt liivakivi(50% poorsus). Vesi saab liikuda
annaabi.ee 
