Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine
kõik , mis langetab organismi vastupanu.
Kopsupõletik võib olla
1. Primaarne
2. Sekundaarne
Jaotatakse ka patoloogilise pinna ulatuse järgi:
· Lobaarsed
· Lobilaarsed
· Diffuussed
· pleuropneumooniad
·Kopsude respiratoorne pind on väga suur (hobusel 500 m2). Tõsisemad hingamishäired
tekivad hingamispinna väljalülitamisel. Põletiku puhul on hingamishäirete tekkeks vajalik
väiksema hingamispinna kasutuks muutumine. Respiratoorse pinna vähenemine tekib
põletikulisest infiltraadist ja alveolaarruumi kuhjuvast põletikulisest eksudaadist.
· Kopsupõletiku puhul hingamine kiirem ja pindmisem vaagusnärvi pulmonaalharude
erutuvuse tõus, mis enneaegselt pidurdab inspiratsiooni. CO2 ja põletiku toksiliste produktide
kuhjumine verre ärritab hingamiskeskust ning põhjustab hingeldust.
· Põletiku toksilised produktid kahjustavad müokardi, südametalitlus kiireneb. Takistus
väikses vereringes püsib, venoosne rõhk tõuseb ja see soodustab tursete teket.
annaabi.ee 
