Atoopiline dermatiit
mõjutada AD teket. Sünnijärjekorra alusel haigestub pigem esimesena perre sündinud laps,
teise ja kolmandana sündinud lastel on tõenäosus haigestuda väiksem. Ühes uuringus uuriti
IgE tüüpi antikehade taset vastsündinute veres ja tulemuseks oli see, et esimesena sündinud
lapsel oli kõrgemas kontsentratsioonis IgE tüüpi antikehasid. Seega on suurem tõenäosus,
mingi allergiahaiguse tekkeks (Võikar 2010).
On hakatud rääkima ka infektsiooniteooriast. Vaestes ja vähearenenud tingimustes puutub
organism sünnist alates kokku suure hulga elukeskkonna tavaliste enamuses siis kahjutute
bakterite ja muude mikroobidega. Need arendavad organismi kaitsevõimet õiges suunas ja
IgE ei käivitu. Kui laps elab liiga puhtas keskkonnas ei arene loomulikke kaitsereaktsioone
(Nahahaigused i.a).
3. AD-I ESILEKUTSUVAD VÕI ÄGESTAVAD TEGURID
Kui on olemas geneetiline soodumus või on juba AD, on olemas mitmed tegurid, mis
annaabi.ee 
