Faagiteraapia
tunginud faagi DNA-d (Nobrega et al., 2015). Siiski ei ole faagiresistentsus nii ulatuslik kui
antibiootikumide resistentsus. Faagid üldiselt ei ületa liikide vahelisi piire ning kuna faagid
mõjuvad spetsiifiliselt üksikutele bakteritüvedele, siis tekib faagiresistentsus vaid üksikul tüvel,
mitte tervel liigil või sugukonnal (Carlton, 1999).
Antibiootikum on ravim, mis peale manustamist järk-järgult laguneb organismis. Seevastu
bakteriofaagid liiguvad kõigepealt infektsioonisaiti ning hakkavad seal kiirelt replitseeruma.
Kuna antibiootikume juurde patsiendis ei teki, peab neid regulaarselt manustama iga teatud aja
tagant. Peale manustamist hakkab antibiootikumide kontsentratsioon patsiendis järk-järgult
langema ning tõuseb alles peale uue annuse andmist. Selline vahepealne ravimi langus annab
bakteritele võimaluse aktiveerida resistentsuse geenid, et paremini vastu pidada järgmisele
antibiootikumide doosile
annaabi.ee 
