Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)
elupäevadel nakatuda peroraalselt, kuid muutuvad umbes kolmenädalaselt
resistentseks suukaudse nakatumise suhtes. Täiskasvanud lehmad võivad
nakatuda viirust sisaldavate lümfotsüütidega suguteede limaskesta kaudu, kuid
viirusega kontamineerunud sperma pidurdab viiruse tungimist limaskesta.
Viiruse tungimine organismi pole veel piisav, et tekiks obligatoorne, kasvaja
arenemisega kulgev leukomogeneesiprotsess. Kas ja millises suunas hakkab
nakatunud organismis arenema infektsiooniprotsess, sõltub peale viiruse
omaduste veel arvatavasti organismi geneetilisest eelsoodumusest ning ka
mitmesugustest endo- ja eksogeensetest teguritest ( kantserogeenide toime ).
Üle 60% nakatunud loomadest ei haigestu kliiniliselt, kuid kõikidel neil tekivad
antikehad viirusele. 30 70% loomadest tekib persisteeriv lümfotsütoos ja ainult
vähem kui 10% haigestub kasvajalisse leukoosi, kusjuures püsilümfotsütoos
esineb 28 85%-il.
Kliiniline pilt ja kulg