VARAUUSAEG
1640. aastatel puhkesid ülestõusud ka Kataloonias ja Napolis, kus oldi valmis end allutama
Prantsusmaa võimule. Louis XIII jõuti juba kuulutada Barcelona krahviks. Need alad suutis
Hispaania siiski säilitada. Vestfaali rahuga 1648 kaotas Hispaania lõplikult Hollandi ning
Püreneede rahuga 1659 Prantsusmaale ka osa Madalmaade lõunaprovintsidest. Hispaania
hegemoonia Euroopas oli lõppenud.
Felipe IV poeg Carlos II [16651700] oli lisaks infantiilsusele ka rahhiidi põdemise järel
füüsiliselt sant. Nagu tõdes Prantsuse saadik, ,,on täies ulatuses võimatu kirjeldada Hispaania
valitsemises ilmnevat korratust või seda viletsust, milleni Kastiilia on langenud." Carlosel
järeltulijaid polnud ja nii on kogu Euroopa ärevil, kes saab pärast kuninga surma Hispaania ja tema
hiigelvalduste pärijaks. Hispaania pärilussõja (170114) ( Rahvusvahelised suhted) tulemusel
asendas Habsburgid Hispaania troonil Bourbonide (hisp. Borbón) dünastia.