"inetuski" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Juba neljateistkümneaastaselt Jumalaema kiriku kellalööjaks hakates sai talle osaks uus õnnetus: kellahelin purustas ta kõrvade trumminaha, ta jäi kurdiks. Ainus värav, mida loodus talle pärani lahti oli jätnud, langes korraga igaveseks kinni. Kinni langedes lõikas see värav katki viimase rõõmu- ja valgusekiire, mis Quasimodo hinge võis tungida. Ta hing vajus sügavasse pimedusse. Õnnetu olendi kurvameelsus muutus parandamatuks ja täielikuks nagu ta inetuski. Pealegi tegi ta kurdiksjäämine teda teatud määral ka tummaks. Et teistele mitte naeruobjektiks olla, tõotas ta oma kurdiksjäämise silmapilgul loobuda ka kõnelemisest. Oma tõotust murdis ta ainult siis, kui oli üksi. Vabatahtlikult sidus ta need keelepaelad uuesti kinni, mida Claude Frollo nii suure vaevaga lahti oli Päästnud. Sellest tuligi, et kui ta paratamatult sunnitud oli kõnelema, siis oli ta keel raskevõitu ja kohmakas n¡ng kriuksus nagu roostes hingedega uks.