Carl Hermann Hesse
Oma elule tagasi
vaadates näeb ta kannatusi, mis toonud endaga just seda, millest rääkis traktaat: vabadust ja üksindust.
Ta võtab vastu otsuse vajaduse korral kõigest lahti öelda ja enesetapp sooritada ning astub seega
otsingute teele.
Hesse varasemate teoste eneseotsijad on kujutatud küllaltki traditsiooniliselt ning nende varjatud
poolustes pole midagi hämarat, Harry Halleri puhul aga on inimloomuse peidetumad ja inetumadki
sügavused ausalt nähtavale kistud: pole võimatu, et iga inimese alateadvuses peitub samasugust
seksuaalset agressiivsust, loomulikkust ja hävituskirge nagu Stephundis.
Samasugune ausus kehtib ka sotsiaalse lavastuse kohta: Harry Halleri võõrandumise kaudu näitab
Hesse 20. aastate väikekodanluse sovinismi ja eneseimetlust. Tähtsaim kodanluse esindaja teoses on
professor, kes kehastab enesega rahulolu ja militarismi kombinatsioon, mis oli Hessele eriti
vastukarva
annaabi.ee 
