Kehalise töövõime testid
enam kasutatavam tüüp)
· Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni
(koormuste vahel väikesed puhkepausid, mil võetakse ka vereproove)
· Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni (et
saada teada, millal saavutatakse submaksimaalne võime; ei saada infot kui
kõrgele tõuseb maksimaalne kopsudeventilatsioonimaht/-suurus)
· Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni
· Püsiva inetnsiivsusega koormus (nt veloergomeetriline test; koguaeg on töö
intensiivsus ühesugune)
· Astmeliselt erisuguse kiirusega suurenev koormus submaksimaalseni
· Maksimaalne koormus (nt sportlasel lastakse veloergomeetril vändata nii
kiiresti, kui ta suudab olenemata ajalisest pikkusest)
Testide valik kehalise võimekuse mõõtmiseks
· Millisel eesmärgil kehalist võimekust testitakse
· Millist treeningu efekti tahetakse mõõta