Eesti sotsiolektide seisund
kõrgharidusega naised 78%, mehed 50%. See on eriti suur mõjutaja. Ka oli oluline
inimeste sotsiaalne staatus: üliõpilased hääldasid h-d 74%, haritlased 62%, teenistujad
60%, õpilased 50%.
Siit näeme, et kõige olulisem on taas situatsiooni formaalsus/mitteformaalsus. Kuid näha
on ka, et ka selles osas on naised üldiselt normikeelsemad kui mehed. Muus osas on neid
tulemusi küllalt raske interpreteerida.
Pajusalu jt: -n/-h kasutus võru keele inessiivis
Pajusalu ja tema uurimisrühm uuris -n/-h lõpu kasutust võru keele inessiivis (mõtsah /
mõtsan / mõtsas). See uurimus näitab mitte niivõrd sünkroonilist pilti, kuivõrd toimuvat
keelemuutust. Olulised tulemused on lühidalt järgmised. Sotsiaalsetest teguritest on
olulised vanus, sugu ja haridus:
- -h-lõpulisi vorme kasutati vanemas põlves (sündinud kuni 1929) 76%, -n-lõpulisi vorme
23%, keskmises rühmas (1939-63) vastavalt 45% ja 44% ja nooremas rühmas 18% ja 72%;