M=FI M=I Momendi vektor on aksiaalvektor. Jõupaariks nim kahte suuruselt võrdset ja suunalt vastupidist jõudu,millede mõjusirged ei ühti.Jõupaarimoment on risti jõu mõjusirgetega ning arvuliselt võrdne jõupaari õla ja mooduli korrutisega. Ainepunktide süsteemi (keha) inertsmomendiks telje z suhtes nim summat,millega iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z. 10.Impulsimoment.Inertsimoment-Impmom on inmom ja nurkkiiruse korrutis L=I·. Inertsmom on suurus ,mis arvestab massi jaotumist kehas.I=m i2·ri2 Kui inmom ei läbi keha raskuskeset arv see Steineri lause abil: I=I0+ml2 ,kus I0-inmom telje suhtes;m-mass;l-keha inmom-te telgede vaheline kaugus. 11.Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand- =M/I -pöördliikumine a=F/m -kulgliikumine. Moment telje z suhtes = keha inertsmomendi (I z) ja nurkkiirenduse () korrutisega.Mz=Iz. .Moment telje z suhtes võrdub inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse ()
Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e soojushulk. kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 1.variant 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga 3variant skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda 1.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine- Suurust mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim
Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega (ω) mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu 1.variant energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (Wk) ja pot. Energia (Wp) 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud summaga. x=A0·sinφ,kus A0-amplit väärt;sinφ=sin(ωt+φ0). üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu
temperatuur Temperatuuri tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 00C 5.Soojusmasina kasutegur- Soojuse arvel tehakse tööd ,kasutegur on seda suurem ,mida väiksem on Q 2(ära antav soojushulk).Q1=U2-U1+A1 U1-siseenergia ühes punktis ,U 2-sen teises punktis ,Q1-juurde antav soojushulk,A1-välisjõudude vastu tehtud töö . A=Q1-Q2 =A/Q1 =(Q1-Q2)/Q1 -kasutegur . 1.variant 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda ( jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega
Harmooniliselt võngub näiteks ühtlase nurkkiirusega (ω) mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (P).Võnkuva punkti kogu 1.variant energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (Wk) ja pot. Energia (Wp) 1.Skalaarid ja vektorid-Suurused ( aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud summaga. x=A0·sinφ,kus A0-amplit väärt;sinφ=sin(ωt+φ0). üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid 4.termotünaamika 1 printsiip- Süsteemile juurde antav soojushulk läheb suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning mehaaniliseks tööks välisjõudude vastu
Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Ühtlaselt muutuval liikumisel liigub keha jätkuvalt sirgjooneliselt, ent kiirendus on nullist erinev (a=const). Mitteühtlaselt liikumisel v ja a ei ole const. V=ds/dt ning a=dv/dt. Ühtlaselt muutuv sirgliikumine on sirgjooneline liikumine, kus kiirendus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra, st kiirendus on jääv Skalaarid ja vektorid - skalaarid on suurused (aeg, mass, inertsmom), mis on määratud üheainsa arvu poolt Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (jõud, kiirus, moment). Selliseid füüsikalisi suurusi nim vektoriteks. Tehted a)vektori korrutamine skalaariga ______ b) vektorite liitmine ________ c) kahe vektori skalaarkorrutsi on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega
1.Skalaarid ja vektorid - Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu 3.Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on olemas nurkkiirendus ,mille nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted: a)
annaabi.ee 
