asendada pindliiaga : ca=k*p/RT=Kp. Langmuiri sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja osakeste korral esineb negatiivne fotoforees osakene liigub et adsorbtsioon saab Langmuiri kujutluste järgi olla vaid adsorptsiooniisoterm: A on vaadeldav keemilise r-ni analoogina. A-i jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit:- varjatud valgusallika suunas. Aerosoolide lagundaminema) inertsimeetod - monomolekulaarne, siis adsorbtsiooniprotsessi kiirus va on põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. A lõpeb koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme trumlites liigub aerosool spiraalikujuliselt ülalt alla. Osakesed võrdeline adsorbeeruva aine rõhuga gaasifaasis ning adsorbendi monomolekulaarse kihi moodustamisega (piiriline A (m)); tahke vähenemine
Osakeste liikumine toimub kõrgemalt temperatuurilt madalamale. FOTOFOREES aerosoolides. See on aerosooli osakeste liikumine valgustuse mõjul. Osakeste liikumist põhjustab osakese ebaühtlane soojenemine. Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate osakeste korral esineb negatiivne fotoforees osakene liigub valgusallika suunas. Aerosoolide lagundaminema) inertsimeetod - trumlites liigub aerosool spiraalikujuliselt ülalt alla. Osakesed sadenevad silindri seintel ja gaas, millest osakesed on eemaldunud, tõuseb toru kaudu üles ning väljub trumlist. Seda meetodit saab kasutada suhteliselt suurte osakeste eemaldamiseks. b) filtreerimine - Filtreerimine läbi paberi, riide, traatfiltri. c) ultraheli - kasutatakse koagulatsiooni kiirendamiseks d) koaguleerimine - Seda kasutatakse laialdaselt militaar- ja tsiviilotstarbel atmosfääri aerosoolide eemaldamiseks
Fotoforeesi teel. OSakesed soojenevad erinevalt päikese käes, seeläbi liiguvad gaasis erinevasse piirkonda. Positiivsel fotoforeesil valgusallikast eemale, negatiivsel selle poole Aerosoolide lagundamine Koagulatsioon selle kiirendamiseks n. ultraheli või pihustatakse agregeerumistsentreid(n.liiva) Filtreerimine läbi membraani Aerosoolide lõhkumine kõrgpingega tekib koroona, elektronid ioniseerivad osakesed, mis sadenevad elektroodil Inertsimeetod tekitatakse spiraalikujuline liikumine, osakesed sadenevad seinal Vahud, vahu struktuur, vahu kordsus, vahu eluiga Dispkeskkonnaks on vedelik, disp. aine on gaas (g/v). Mullid on polüeedrilised, nende vahel on kilena vedelik. Vaja on VAHUTEKITAJAT (emulgaatori analoog) Vahu kordsus leitakse valemist Vahumulli elamise aeg ongi eluiga Vahu mehhanismid Vaht on ilma vahutekitajata ebastabiilne, eluiga on lühike. See on seepärast, et polüeedrilised mullid juhitakse