Füüsikaline maailmapilt
kaugused omavad alati kindlaid väärtusi.
See tähendab, et kui üks kell on näiteks Maa peal, aga teine kihutab kosmoses raketiga
ringi, siis Maale tagasi jõudes näitavad kellad ühte aega. Või kui tahetakse teada mingite
objektide vahelisi kaugusi või kehade pikkusi, siis mõõtmistulemus ei olene sellest, kas
keha seisab paigal või liigub.
Einstein tuli aga 1905.a. mõttele, et see nii ei saa olla. Ja ta pani aluse
erirelatiivsusteooriale, mis käsitleb inertsiaaalseid taustsüsteeme (a = const) ja
üldrelatiivsusteooriale, mis vaatleb ka mitteinertsiaalseid taustsüsteeme (a const).
Relatiivsusteooria kohaselt näitab kosmoses ringi kihutanud kell vähem (seal on aeg
kulgenud aeglasemalt). Ka kehade pikkused olenevad sellest, kas see liigub või ei. See
tähendab, et erinevate vaatlejate jaoks võivad pikkused olla erinevad.
(Vt. R. March. Füüsika võlu. Ilmamaa, 2000; J. Heidemann, N. Pranzos, H. Reeves, A.
Vidal-Madjar. Kas me oleme üksi universumis
annaabi.ee 
