Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumb teooriatest on õige? Optika liigitus Valgus koosneb valguskvantidest ehk footonitest. Neid saab käsitleda kui lained ja kui osakeste voogu. Geomeetriline optika Ei arvesta valguse laineiseloomu. Valgust vaadatakse kui kiiri. (valguse murdumine, levimine) Laineoptika Tegeleb laineiseloomust tulenevate nähtustega. (inerferents) Kvantoptika Valgust käsitletakse nii osakestena kui lainetena. Osa kvantmehaanikast. (fotoefekt) Neli optika põhiseadust Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langemisnukr võrdne peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus. Inimese silm
lahutamisel kelme esi - ja tagaküljelt peegelduse tõttu. Punktis B kohtuvad seega kaks koherentset lainet, millel on teatud käiguvahe, kuid mis erinevad valguse intensiivsuselt, sest peegeldumisel ja murdumisel ei kahane nende intensiivsus võrdselt. Osa lainest läbib tee SACBX , teine osa - tee SBX.Olenevalt käiguvahest, mida põhjustab ühe laine mahajäämine teisest õhukeses kelmekihis, tekib suunas BX valguse inerferents. Kalde muutudes muutub ka käiguvahe ning ühes sellele ka inerferentspilt. Eelnevast arutlusest lähtudes ilmneb, et optilise käiguvahe arvutamine on tülikas. Üldiselt, kui käiguvahe võrdub täisarv korda ( k = 1,2,3,.....) lainpikkust ,siis valguslained liituvad (valgus tugevneb) = k . Kui käiguvahe võrdub paaritu arv /paaritu arvu tähis (2k + 1)/ poollaine pikkusega, siis valguslained lahutuvad (valgus nõrgeneb) = ( 2k + 1) /2. 3.5.4
annaabi.ee 
