Botaanika (süstemaatika)
Traheesid enamikul liikidel pole, puit koosneb ainelt trahheiididest.
Sõeltorud on ilma saatarakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad
sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad).
Paljasseemnetaimed on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuur on mükroriisaga.
Üks kõige tähtsam tunnus on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujtab endast
megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, inegumendiga. Seemnealgmed paiknevad
katmatult megasporofüütidel, pärast viljastamist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis
paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal
valitseva seisundi. (Botaanika, lk 244)
* Käbid on ühesugulised. Viljastumine toimub peaaegu eranditult tuule abil.
* Mikrospoor (tolmutera) satub vahetult seemnealgmele, mille nutselli tipul ta avaneb ning areneb
annaabi.ee 
